4.B klassi kevadine õppekäik Koigi rabasse

4.B klass käis Koigi rabas 21. aprillil. Seekord käidi kevadet otsimas. Teel rabasse jooksis bussi eest üle tee suur ja uhke põder; kui bussist väljusime, nägime rebast metsa poole silkamas. Matkates parklast rabasse kuulatasime linnulaulu, nägime õitsvaid lilli ja vaatasime, kuidas kevad ärkab.
Uurisime putukaid, saime nende kohta teada palju huvitavat. Matkajuht Anni Filippov rääkis, et sipelgad, mesilased ja termiidid on ühiselulised putukad. Sipelgad segavad mulda, levitavad seemneid, tolmeldavad taimi ja võitlevad metsakahjuritega. Huvitav oli sipelgate ja inimeste võrdlus. Nii nagu inimühiskonnal on ka sipelgatel surnuaiad ja prügimäed. Prügimäele viiakse pesaks ja söögiks mittesobivad asjad, surnuaeda kaevatakse kanalid ja sinna matavad sipelgad oma hukkunud kaaslased. Sipelgad võivad olla isegi narkomaanid! Nad saavad enda doosi sellest, et otsivad metsast läikiva kehaga putuka, limpsivad selle selga ning jäävad uimaseks, joobesse. Tuntumateks "narkokaupmeesteks" võib pidada soomuklast ja kuldpõrnikat, täpsemalt selle vastseid, kes võivad lausa sipelgapesas elada.
Läbi suurendusklaasi vaatlesime konna, ämblikku, vesijooksikut, kimalast, põrnikat ning väikest rohelist liblikat.
Linnud end väga näidata ei tahtnud, kuid nende laul kõlas ikka ja jälle üle raba. Tundsime ära metsvindi, kuulsime ka punarinna ja rohevindi laulu. Kuid siiski - nägime merikotkast üle taeva liuglemas!
Käisime vaatetornis, vaade rabale kevadel oli palju ilusam kui talvel. Taevas oli sinine ning rabajärved veel sinisemad. Ilm oli ilus, päikesepaisteline.
Matka keskel pidasime maha ka rabapikniku, pärast einet jätkus matk vanadel lennuväljaplaatidest vetruval rajal.  Matkajuht näitas vees olevaid sääsevastseid ning tutvusime ka ühe huvitava putukaga, puruvanaga. Puruvana on tegelikult koiliblika sarnase putuka vastne.
Sel korral oli meie matk peaaegu 8 kilomeetrit pikk. Tegime palju pilte. Iga grupp pidi üles leidma need kohad ja objektid, mida talvel pildistati ning nüüd tegema sellest foto kevadel. Pärast on tore vaadata, kuidas loodus aastaaegade vaheldudes muutub.
Jäänud on veel kaks õppekäiku rabasse: suvel ja sügisel. Juba ootame neid!

Triinu, Chatriin, Grete Lisete, Oliver

Koigi rabas. Kevadel.

Me nägime rabas erinevaid loomi ja kuulsime linde. Vaatlesime luubiga konna, sipelgat, põrnikat ja kimalast. Õppisime määrama kuusepuu vanust, rääkisime erinevatest taimedest, sammaldest ja samblikest. Saime teada, et mustika pungi võib süüa, kuid porsa omi mitte (need on mürgised). Enne rabasse jõudmist nägime põtra ja rebast, rabas aga "kohtusime" ühe huvitava putukaga, kelle nimi on puruvana. 

Vaatasime vaatetornist ja tegime pilti samast kohast, kus talvel, et võrrelda, mis on aastaaja vahetusega muutunud. Siin on minu foto:

Siis me sõime ja matkasime edasi.
Rabas oli äge ja me lähme sinna veel suvel ja sügisel!
Jasper

*

Seekord käisime kevadises rabas. Bussiga sõites jooksis bussi eest läbi põder, kui bussist väljusime, nägime rebast. Matka ajal nägime ämblikke, sipelgaid, kimalast, liblikaid, konna ja merikotkast. Väiksemaid olendeid uurisime luubiga. Saime uut infot taimede, sammalde ja samblike ning eostaimede (kollad) kohta.

Kollad. Foto: G. Pihl

Rabasse jõudes käisime vaatetornis. Sain kohe oma foto ka ära teha: 

Mätaste vahel oli vesi, mõnes "lombis" nägime sääsevastseid. Matkajuht Anni Filippov näitas meile ka puruvana - sellist loomakest polnud ma varem näinud.

Igatahes 4.B - l oli väga tore päev!

Liis-Marii

*

Nägime rabas taimi, putukaid, linde. Meid õpetas Anni Filippov. Olime rabas käinud ka talvel, kuid nüüd, kevadel, oli palju asju teisiti. Loodus oli üles ärganud. Me nägime isegi merikotkast! Anni õpetas meile taimi: millised on mürgised, millised mitte. Üks mürgistest taimedest oli pors. 

Pors. Foto: G. Pihl

Meile räägiti ka sipelgatest, nende ühiselulisest eluviisist. 

Kaur

Merikotkas

Merikotkas. (http://et.wikipedia.org/wiki/Merikotkas)

Merikotkas on meie kõige suurem röövlind. Tema tiibade siruulatus küünib kuni 2,3 meetrini, kahemeetrise siruulatusega linnud pole mingiks harulduseks. Merikotka põhivärvuseks on pruun, keha ülemine osa, selg on pisut tumedam keha alaosa ja "pükste" värvusest. Pea ja kael pisut heledamad. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. See on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti kollased ja alates jooksme keskosast sulgedega kaetud. Küüned on mustad. Linnu tunneb kõige paremini ära tema heleda saba järgi, mille kotkas lennates lehvikjalt laiali sirutab. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tiivad tumedate hoosulgedega. Lennul hoiab lind oma kaela ja saba keha keskjoonest madalamal. Lend on enamasti planeeriv, üksikute tiivalöökidega.
Merikotkas eelistab veekogudelähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse-segametsad ja männikud.
Merikotkas on loodusmälestusmärk. Tema häirimine ja kahjustamine on seadusandlusega rangelt keelatud.

http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HALALB2.htm


* 
Kevadisel õppekäigul rabasse nägime igasuguseid taimi ja loomi, kuulsime linnuhääli. Saime teada, mida tähendab mõiste "ühiselulised putukad". Nende hulka kuuluvad sipelgad, mesilased, termiidid. Matkajuht Anni Filippov selgitas, mille poolest sarnaneb sipelgas inimesele. 
Uurisime putukaid ja loomi (mardikas, ämblik, vesijooksik, sipelgas, liblikas, konn), vaatlesime linde binokliga. Linde oli kuulda päris palju, kuid ennast näitas vaid kotkas. 
Meil oli väga tore. Ootame juba järgmist õppekäiku septembris.
Thomas Hendrik

Birgiti foto. Pungad kohe-kohe puhkemas.

Kevadine õppekäik Koigi rabasse

Kevadet käis 4.B kl rabas otsimas teisipäeval, 21. aprillil 2015. Ilm oli ilus, päike paistis, linnud sidistasid. Uuriti taimi-loomi, tuletati üht-teist meelde talvisel õppekäigul nähtust-kogetust, avastati palju uut. Enne rabasse jõudmist oli nähtud põtra bussi ees üle tee minemas ning rebast, kes laste bussist väljudes üle heinamaa metsa silkas. Kõik otsisid üles kohad, mida esimesel käigul rabasse pildistanud olid ning fotografeerisid sama objekti uuesti. Maha peeti ka juba traditsiooniline raba-piknik.

Taevas oli sinine ja vesi rabajärvedes veel sinisem.

Veel mõned talvised fotod

Oliveri foto

   

Birgiti foto

Plakatid

Kevadise ja talvise õppekäigu vahel uurisid lapsed ise teabekirjandust raba ja Koigi raba kohta ning tegid plakateid ja mõttekaarte. Oma tööd tutvustati klassikaaslastele ning plakatid pandi vaatamiseks välja kõigile koolikaaslastele.