Koigi raba asub Saare Maakonnas Ida-Saaremaal. Soostiku üldpikkus lõunast põhja on umbes 14km ja idast läände umbes 3 km, tema pindala on umbes 4000 ha, millest maastikukaitseala moodustab 2369 ha. Üldpindalast on järvede ja saarte pindala 270 ha. Põhjapoolset 835 ha suurust osa nimetatakse ka Marjasooks, 1770 hektarist keskosa Tagavere - Tumala maanteest kuni Koigi järveni Kareda sooks ja 1605 ha suurust lõunapoolset osa Koigi sooks. Koigi rabast ligi poole moodustavad madalsood, vähem on esindatud raba- ja siirdesood. Turbalasundi paksus on kuni 5 m ja toorturba maht 65200 km3.
Raba osas asub ka neli jäänukjärve: Koigi 178 ha, Pikk- 23 ha, Ümar- 10 ha ja Naistejärv. Viimane olevat tekkinud naiste, sealhulgas ka Suure Tõllu naise Pireti pisaraist. Koigi järv aga tekkinud vanarahva arvates kohale, kus Kareda ja Koigi mõisahärra tülitsesid, ning järve põhjas olevat terve mõis.
Koigi raba on suhteliselt puutumatu loodusega ja tähtis mageveehoidla, mis on oluline põhjaveekihtide toitja Ida-Saaremaal. Siin esinevad piiratud alal kõik soode liigid, mis muudab selle piirkonna äärmiselt väärtuslikuks objektiks Lääne-Eesti soostumisprotsesside uurimisel.
Antud piirkond on tähtis ka linnustiku kaitse seisukohalt. Tegemist on suure sookurgede läbirände ja pesitsusalaga. Lisaks sookurele pesitsevad alal veel kühmnokk-luik, soo-loorkull, sarvik-pütt, tuttpütt, luitsnokk, mustviires, lauk, punapea-vart, põldrüüt, rästas-roolind, mudatilder, suur koovitaja jpt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar