Koigi rabas. Kevadel.

Me nägime rabas erinevaid loomi ja kuulsime linde. Vaatlesime luubiga konna, sipelgat, põrnikat ja kimalast. Õppisime määrama kuusepuu vanust, rääkisime erinevatest taimedest, sammaldest ja samblikest. Saime teada, et mustika pungi võib süüa, kuid porsa omi mitte (need on mürgised). Enne rabasse jõudmist nägime põtra ja rebast, rabas aga "kohtusime" ühe huvitava putukaga, kelle nimi on puruvana. 

Vaatasime vaatetornist ja tegime pilti samast kohast, kus talvel, et võrrelda, mis on aastaaja vahetusega muutunud. Siin on minu foto:

Siis me sõime ja matkasime edasi.
Rabas oli äge ja me lähme sinna veel suvel ja sügisel!
Jasper

*

Seekord käisime kevadises rabas. Bussiga sõites jooksis bussi eest läbi põder, kui bussist väljusime, nägime rebast. Matka ajal nägime ämblikke, sipelgaid, kimalast, liblikaid, konna ja merikotkast. Väiksemaid olendeid uurisime luubiga. Saime uut infot taimede, sammalde ja samblike ning eostaimede (kollad) kohta.

Kollad. Foto: G. Pihl

Rabasse jõudes käisime vaatetornis. Sain kohe oma foto ka ära teha: 

Mätaste vahel oli vesi, mõnes "lombis" nägime sääsevastseid. Matkajuht Anni Filippov näitas meile ka puruvana - sellist loomakest polnud ma varem näinud.

Igatahes 4.B - l oli väga tore päev!

Liis-Marii

*

Nägime rabas taimi, putukaid, linde. Meid õpetas Anni Filippov. Olime rabas käinud ka talvel, kuid nüüd, kevadel, oli palju asju teisiti. Loodus oli üles ärganud. Me nägime isegi merikotkast! Anni õpetas meile taimi: millised on mürgised, millised mitte. Üks mürgistest taimedest oli pors. 

Pors. Foto: G. Pihl

Meile räägiti ka sipelgatest, nende ühiselulisest eluviisist. 

Kaur

Merikotkas

Merikotkas. (http://et.wikipedia.org/wiki/Merikotkas)

Merikotkas on meie kõige suurem röövlind. Tema tiibade siruulatus küünib kuni 2,3 meetrini, kahemeetrise siruulatusega linnud pole mingiks harulduseks. Merikotka põhivärvuseks on pruun, keha ülemine osa, selg on pisut tumedam keha alaosa ja "pükste" värvusest. Pea ja kael pisut heledamad. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. See on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti kollased ja alates jooksme keskosast sulgedega kaetud. Küüned on mustad. Linnu tunneb kõige paremini ära tema heleda saba järgi, mille kotkas lennates lehvikjalt laiali sirutab. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tiivad tumedate hoosulgedega. Lennul hoiab lind oma kaela ja saba keha keskjoonest madalamal. Lend on enamasti planeeriv, üksikute tiivalöökidega.
Merikotkas eelistab veekogudelähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse-segametsad ja männikud.
Merikotkas on loodusmälestusmärk. Tema häirimine ja kahjustamine on seadusandlusega rangelt keelatud.

http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HALALB2.htm


* 
Kevadisel õppekäigul rabasse nägime igasuguseid taimi ja loomi, kuulsime linnuhääli. Saime teada, mida tähendab mõiste "ühiselulised putukad". Nende hulka kuuluvad sipelgad, mesilased, termiidid. Matkajuht Anni Filippov selgitas, mille poolest sarnaneb sipelgas inimesele. 
Uurisime putukaid ja loomi (mardikas, ämblik, vesijooksik, sipelgas, liblikas, konn), vaatlesime linde binokliga. Linde oli kuulda päris palju, kuid ennast näitas vaid kotkas. 
Meil oli väga tore. Ootame juba järgmist õppekäiku septembris.
Thomas Hendrik

Birgiti foto. Pungad kohe-kohe puhkemas.