Jälle rabas, seekord hilissuvel

Koolivaheaeg läbi ning 5.B klassi lapsed jälle koolis. Viimane aeg teha ära hilissuvine õppekäik rabasse. 9.septembril saimegi jälle kokku matkajuht Anniga.

Vaevalt olime end kuulama sättinud, kui avastasime ...

Aga kedagi polnud vist kodus...

Seen?!

Juba tuttavat teed matkates uurisime loodust ning püüdsime ära arvata, millega raba meid täna üllatab.
Saime teada, et seeneriik võib olla väga eriilmeline:

 

Ning igasuguseid väikseid olendeid oskame ka juba märgata:

Hanna ja päevakoer  

Siim ja rohutirts

  

Seekord läbisime kogu matkaraja, kokku kõndisime umbes 8 km.

Kohtusime rabakanaga, kes tüdrukuid ehmatas; nägime nastikupesa munakoortega, korjasime ja sõime marju, pidasime maha traditsioonilise pikniku ning laulsime Liis-Mariile sünnipäevalaulu. Poisid käisid paati uudistamas ning püüdsid järve sügavust mõõta. Loomulikult ronisime ka vaatetorni, et maastikku kõrgemalt vaadata.

  

                


Veel nägime huulheina, kes on putuktoiduline taim. 

Huulhein. Foto G.Pihl

Ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia) on väike rabades turbasel pinnal kasvav õistaim, kes saab toidulisa putukaid “süües”. Huulheina ümaraid lehti katavad liikumisvõimelised ja kleepuvat nõret eritavad karvakesed ehk tentaaklid. Karvakeste tipus olevate kleepuvate tilgakeste külge takerdunud putukas lükatakse kombitsaina liikuvate karvade abil lehelaba keskel olevale pinnale ja seejärel koolduvad tentaaklid ümber saagi kindlasse haardesse. Nõnda pistetaksegi ohver nahka valke lagundavate ensüümide toimel. Kui putukas on seedunud, siis liiguvad tentaaklid uuesti oma tavapärasesse asendisse.

http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/vaata-kuidas-huulhein-karbseid-soob

https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=dm1kqaRS9M0

* * *
Oli tore päev. Enne kojusõitu tegime veel ühiselt pilti.

Aitäh Anni Filippovile, kes meid jälle loodust märkama õpetas! 

Rohkem fotosid: https://www.oesel.ee/kg/m/galerii/?s=1096